Aruvalla

Arrowall

Lühidalt

Arrowall in Kirchspiel Jürgens, Harrien Aruvalla mõis (saksa k Arrowall ) eraldati lõuna pool asuvast Kose-Uuemõisa mõisast 17. sajandi keskpaigas. Mõisa esmaomanikud olid Rechenbergid. 1678. aastal omandas mõisa Hans Heinrich von Tiesenhausen, misjärel ta kuulus pooleteistkonna sajandi vältel Kose-Uuemõisa mõisa omanikele. 1820-30tel oli mõis nii von Engelhartide kui ka von Vietinghoffide omanduses. Alates 1838. aastast kulus mõis pool sajandit von der Pahlenitele. Hiljem käis ta taas käest kätte, kuuludes nii von Riesenkampffidele, von Rosenitele, von Ungern-Sternbergidele kui ka von Dehnidele. Mõis võõrandati 1919. aastal Alexander Julius von Dehnilt. Võõrandamisjärgselt kolis mõisa peahoonesse kohalik kool. Hoone hävis 1946. aastal tulekahjus; mõni aastakümme hiljem ehitati samasse lähedusse eramu. Meie päevini on mõisast säilinud väike park ja 300 meetri pikkune sissesõiduallee vanalt Tartu maanteelt. Samuti ka mitmeid kõrvalhooneid, mis asuvad hajusalt peahoone ja pargi läheduses - ait-kuivati ja töölistemaja jt. Mõisasüdamele oli omane, et kõrvalhooned ei koondunud peahoone lähedusse, vaid paiknesid laiali paarisaja meetri lähikonnas. Kõige paremini on mõisakeskus jälgitav kaasaegselt Tallinn-Tartu maanteelt - selle siht asub ajalooliselt maanteelt 400 meetrit lääne pool, jättes mõisakeskuse vana ja uue tee vahele. Uus maantee kulgeb praktiliselt kohe mõisa töölistemaja tagant. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Jüri kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Rae valla territooriumile.

Jüri kihelkond, Harju maakond

Kirschpiel Jürgens, Kreis Harrien

Teised nimed

Esmakordselt mainitud

Liik
Eramõis

Ajalugu

Aruvalla mõis rajati 1650. aastatel Kose-Uuemõisa mõisast eraldatud maadele. Mõisa esimeseks omanikuks sai Johann Rechenberg.

1678. aastal läks mõis Johann Rechenbergi poja, Hans von Rechenbergi, lese Elisabethi abielu kaudu Hans Heinrich von Tiesenhausenile Kose-Uuemõisast. Sellest ajast alates oli Aruvalla mõis Kose-Uuemõisaga seotud kuni 1827. aastani.

1827. aastal pantis haagikohtunik parun Karl Gustav Andreas von Tiesenhausen Aruvalla mõisa 6 375 hõberubla ja 21 200 paberrubla eest rüütelkonnasekretär Moritz Edwin Adelbert von Engelhardtile. 1831. aastal läks pandivaldus edasi Natalie Wilhelmine Helene von Vietinghoffile, uus aastat hiljem vormistati pandileping ümber ostu-müügilepinguks.

Juba 1838. aastal müüsid Natalie von Vietinghoffi lapsed mõisa edasi Margaretha Elisabeth von Essenile, kes ostis selle oma alaealisele lapselapsele Alexander Johann Karl Magnus von der Pahlenile. Mõisa hinnaks määrati 70 000 hõberubla.

1886. aastal müüs Alexander Johann Karl Magnus von der Pahlen Aruvalla mõisa 40 000 rubla eest Tallinna kodanikule Georg von Riesenkampffile. Järgmise kolme aastakümne jooksul kuulus mõis järgemööda von Rosenite, von Ungern-Sternbergide ja von Dehnide perekondadele. Mõisa viimaseks võõrandamiseelseks omanikuks jäi Arnold Heinrich von Dehn.

Mõisakompleks

Mõisa puidust peahoone on tänaseks hävinud. Kõrvalhoonetest on säilinud vaid nuumhärgade tall.