Aruküla
Arroküll
Lühidalt
Arroküll in Kirchspiel St. Johannis, Harrien Aruküla mõis (saksa k Arroküll ) tekkis 17. sajandil Raasiku mõisa kõrvalmõisana. Alates 1726. aastast oli ta eraldiseisev riigimõis. 1766. aastal omandas mõisa Karl Gustav von Baranoff, kelle aadliperekonna kätte jäi ta kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Viimane võõrandamiseelsene omanik oli Peter von Baranoff. Mõisa peahoone ehitati 1820tel aastatel ühekorruselise pika klassitsistliku kivihoonena. Kelpkatusega hoonet ilmestasid eenduvatel külgrisaliitidel asuvad madalad kolmnurkfrontoonid. 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku lisati hoone keskosale puidust teine korrus, mis muutis oluliselt hoone väliskuju. 1921 kolis hoonesse kohalik kool. Kool kasutas mõisahoonet kuni 1978. aastani, mil valmis uus koolimaja. Alates 1992. aastast tegutseb Raasiku vallale kuuluvas hoones Aruküla Vaba Waldorfkool. Mõisa saalis korraldatakse mitmesuguseid kultuuriüritusi. Säilinud on mitmeid mõisa kõrvalhooneid, sh aida- ja tallihooned (osalt ümber ehitatud). Mõisasüdamest viis Lagedi-Peningi maanteele kaks teineteisega täisnurga all olevat sihiteed, mis olid kujundatud lehisealleedena. Praeguseks on neist teedest kasutusel ainult edelapoolne, kagupoolse tee ots on maanteeõgvenduste käigus põllustatud. Kaasaegne Aruküla alevik on tekkinud mõisast 2 kilomeetrit põhjas asuva raudteejaama ja mõisa ühendava tee äärde, kuid ta ulatub kaasajal mõisasüdameni välja. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Harju-Jaani kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Raasiku valla territooriumile.
Harju-Jaani kihelkond, Harju maakond
Kirschpiel Saientacken, Kreis Harrien
Teised nimed
Õle
Esmakordselt mainitud
Liik
Eramõis
Seotud mõisad
Sambumäe (Harju-Jaani, Harju)
Samanimelised mõisad
Aruküla (Koeru, Järva)Ajalugu
Aruküla mõis rajati samanimelise küla maadele 17. sajandi viimasel kümnendil. Mõisa tekkimisega suuri juriidilisi muutusi siiski ei kaasnenud – Raasiku mõisale kuulunud Aruküla küla ja vastloodud mõis jäid esialgu endiselt seotuks Raasiku mõisaga. Selleks ajaks oli Torstenssonidele kuulunud mõis redutseeritud.
1726. aastal kuulutati Aruküla ja naabruses asuv Peningi mõis riigimõisateks, mille ülesandeks jäi Kadrioru lossi varustamine. 1762. aastal konfirmeeriti Aruküla, Lagedi, Malla ja Saha riigimõisad eluksajaks printsess Friederica Holstein-Beckile. Juba aasta hiljem läänistati Aruküla mõis kammerhärra Peter von Passeckile.
1766. aastal ostis mõisa 22 000 hõberubla ja 100 kuldtukati eest maanõunik Carl Gustav von Baranoff. Lisaks Arukülale kuulus talle mitmeid mõisaid Järvamaal ja Läänemaal. Pärast Carl Gustav von Baranoff surma 1796. aastal jagati tema valdused poegade vahel. Aruküla, Väätsa, Prääma, Rabivere ja Pikavere mõisad päris üks noorematest poegadest, leitnant Peter von Baranoff.
Peter von Baranoff tegutses mees- ja adrakohtunikuna. 1769. aastal abiellus ta Üksnurmelt pärit Johanna Juliana von Hastferiga, misjärel sündis perekonda neli poega ja neli tütart. Pärast Peter von Baranoffi surma 1807. aastal pärisid mõisad jagamatult tema pojad Karl Georg, Joachim Klaus Heinrich ja Trofim Johann Ludwig. Neljas poeg Johann Peter Otto oli surnud juba lapsena. Lesk sai oma eluajaks kasutada Röa mõisa.
1813. aastal sõlmiti vendade vahel pärandijagamise leping, mille kohaselt sai Aruküla mõisa omanikuks vanim poeg Karl Georg von Baranoff. Joachim Klaus Heinrichile jäid Väätsa ja Prääma mõisad, Trofim Johann Ludwig von Baranoff tegi aga karjääri keisri õukonnas, saavutates kammerhärra ja tõelise riiginõuniku auastme. Temast sai ühtlasi ka Baranoffide krahviliini esiisa.
Karl Georg von Baranoffi ajast algas Arukülas Baranoffide pikem valitsemisperiood. Ka tema oli edukas sõjaväelane ja sai majori aukraadi. 1798. aastal abiellus ta paruness Margaretha Güldenhoffiga, pärast mida sündis perekonda poeg Peter Hermann ja kaks tütart.
1843. aastal loovutas juba kõrges eas Karl Georg von Baranoff Aruküla mõisa koos Tallinna Toompeal asuva linnapaleega oma pojale, Peter Hermann von Baranoffile. Mõisa ja linnapalee koguväärtuseks hinnati toona 50 000 hõberubla. Peter Hermann von Baranoff osales edukalt Vene–Türgi sõjas, juhtides kindralleitnandi auastmes sapööribrigaadi. 1837. aastal abiellus ta keisrinna õuedaami paruness Marie von Nicolayga.
Perekonna mõlemad pojad astusid Peterburis paažikorpusesse. Vanem poeg Karl Gustav Oskar osales edukalt 1863. aasta Poola kampaanias ning 1877. aasta Vene–Türgi sõjas, saades kindralmajori auastme. Noorem vend Peter Paul Aleksander von Baranoff tegi veelgi silmapaistvamat karjääri. Pärast teenistust keisrinna ulaanirügemendis asus ta 1892. aastal kindralmajorina juhtima ratsakaardiväe 2. diviisi. Hiljem teenis ta suurvürst Mihhail Nikolajevitši juures hoovmeistri ja kindraladjutandina ning tõusis lõpuks ratsaväe kindrali auastmeni. Teda autasustati lisaks briljantidele ka Püha Aleksander Nevski ordeni, Püha Vladimiri II klassi ordeni ja Valge Kotka ordeniga.
Peter Hermann von Baranoff suri 1871. aastal. Pärijate kokkuleppel sai Aruküla mõisa omanikuks tema vanim poeg Karl Gustav Oskar. Kuna viimane ei abiellunud, pärandus mõis pärast tema surma 1892. aastal nooremale vennale Peter Paul Aleksander von Baranoffile. Tema abielust Olga Bibikovaga sündis poeg ja tütar.
Pärast Venemaal aset leidnud revolutsiooni asus perekond püsivalt Arukülla elama. 1919. aastal mõis võõrandati. Peter Paul Aleksander von Baranoff suri 1924. aastal Tallinnas ning maeti Siselinna kalmistule.
Pärast võõrandamist kolis peahoonesse kohalik kool. Tänapäeval tegutsevad hoones Aruküla Vaba Waldorfkool ja Aruküla huvialakeskus Pääsulind.
Mõisakompleks
Klassitsistlikus stiilis peahoone pärineb 1820. aastast. Algselt oli tegemist ühekorruselise kiviehitisega, millele hiljem lisati puidust teine korrus. Hoone fassaadi ilmestavad tugevalt eenduvad ühekorruselised kolmnurkfrontooni kandvad külgrisaliidid. Sarnase lahendusega on ka historitsistlik keskne teine korrus, mille kahe korruse vahel paikneb väike sepisrõdu. Peasissekäik asub vasakpoolse külgrisaliidi juures.
Peahoone tagafassaad kordab üldjoontes esifassaadi lahendust. Keskteljest veidi paremale nihutatud keskrisaliidi ees paiknevad kumera põhiplaaniga väike rõdu ning sissepääs hoonesse.
Peahoonest paremal asub valitsejamaja ning vasakul kahekorruseline teenijatemaja. Peahoone vastas paiknevad karjakompleksi hooned. Mõisasüdame sihis kulgeb mitu alleed.
Aruküla mõisa alla kuulus karjamõis Sambumäe (Sammomäggi)
