Anija
Annia
Lühidalt
Annia in Kirchspiel St. Johannis, Harrien Anija mõisat (saksa k Annia , varem ka Hannijöggi ) on esmamainitud 1482. aastal, mil ta kuulus Hermann Zoegele. Arvatavasti on mõis asutatud millalgi 1377 ja 1482. aasta vahelisel ajal. Enne mõisakeskuse püstitamist Anijale oli mõis teisel pool jõge Pirsul (hilisema Lilli karjamõisa kohal), mida on esmamainitud 1355. aastal ja mida võib lugeda Anija mõisa eellaseks. Keskajal oli mõis arvatavasti välja ehitatud kivist vasallilinnusena. 1671. aastal omandas mõisa Jacob Staël von Holstein, kes ehitas sinna barokse kahekorruselise peahoone. Arvatakse, et tollane Anija mõisahoone sai eeskujuks nii Maardu , Aa kui ka Palmse mõisahoonetele, mis kõik kerkisid 17. sajandil. Tõenäoliselt sisaldas tollane hoone ka mitmeid keskaegseid ehitusosi. Praeguseni säilinud peahoone püstitas mõisa Matthias Staël von Holstein 19. sajandi esimestel aastatel. Kahekorruseline kelpkatusega hilisbarokne hoone oli 1801. aastal (teistel andmetel 1802. aastal) valmides oma stiili üks hilisemaid. Hoone peakorruseks on esimene korrus, kus paiknesid esindusruumid. Siseruumide osas on hoone tagasihoidlik, kuid seda rikkalikumad on ta fassaadid. Nii esifassaadi kui ka tagakülje keskosa kaunistavad ainulaadsed stukktahvlid. 19.-20. sajandi vahetusel lisati peahoone tagaküljele väike historitsistlik veranda. Peahoonele lisandus Anijal suur hulk kõrvalhooneid. Peahoone parempoolses osas paiknes massiivne kaaristuga aidahoone. Ait oli Eesti mõisates küllaltki erandlikuna kahekorruseline, kusjuures kõrge kaaristu ulatus läbi kahe korruse. Peahoone vastas, teisel pool auringi asus sisehooviga tallide ja lautade kompleks. Tallihoone peahoone poolne külg oli kujundatud samuti kaaristuna (praehuseks kinni ehitatud). Peahoone vasakpoolses otsas asetseb ühekorruseline teenijatemaja, veidi eemal paiknes samas stiilis valitsejamaja (viimane kaasajal hävinud). Teenijatemaja ees paikneb väike tiik. Peahoone taga asetseb väga suur ja liigirikas park. Park sai oma lõplikud mõõtmed 20. sajandi algul von Wahlide omanduses. Piibe maanteelt Soodlast suundub mõisasüdamesse 2 kilomeetri pikkune sirge sihitee, mis algselt suubus peahoone esisele auringile. Majandushooned paiknesid enamikus peahoonest põhja pool, neist vaatamisväärsem on 20. sajandi algul valminud maakivist ja punastest tellistest kolmekorruseline meierei. 1843. aastal siirdus mõis von Ungern-Sternbergide aadlisuguvõsa valdusse. 1905. aasta mõisarüüste järel müüdi mõis Marie von Wahl?ile (sünd. von Lieven), kelle käest ta 1919 ka võõrandati. Mitmed allikad räägivad ka mõisahoone mahapõletamisest 1905. aastal, kuid see teave on väär. Hoone siiski tollal maha põlenud ei ole – kuigi seda nii seest kui ka väljast tugevalt rüüstati ja ei saa ka välistada, et kusagil mingi väike lõke tehti. 1924. aastal kolis mõisahoonesse kohalik algkool, mis tegutses seal (väikese vaheajaga 1975-90) kuni 2002. aastani. Hoones on paiknenud ka sovhoosi osakonnakeskus. 1990ndate algul osaliselt renoveeritud hoones tegutseb praegu raamatukogu ja kohalik rahvamaja. Anija valla omanduses oleva mõisa haldamiseks on loodud Sihtasutus Anija Mõis, mille kaugem eesmärk on mõis süstemaatiliselt renoveerida ja kohandada uutele, turismi toetavatele funktsioonidele. Hoone on ka praegu, restaureerimata, kuid säilinud kujul,avatud vaatamiseks ka kõikidele soovijatele. Säilinud on ka enamik kõrvalhooneid, paljud neist küll ümber ehitatud. Näiteks tallikompleks on oma algse välimuse täielikult kaotanud ning selle kaaristu on kinni laotud. Mõisasüdamest lõunasse, Kehrasse suunduva maantee äärde on 20. sajandi teisel poolel püstitatud mitmeid korterelamuid, mis tegid Anijast väikese maa-asula. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Harju-Jaani kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Anija valla territooriumile.
Harju-Jaani kihelkond, Harju maakond
Kirschpiel Saientacken, Kreis Harrien
Teised nimed
Raba
Esmakordselt mainitud
1482
Liik
Eramõis
Seotud mõisad
Lilli (Harju-Jaani, Harju) Mullikmäe (Harju-Jaani, Harju)Ajalugu
Anija küla on esmakordselt mainitud 1355. aastal, mil see kuulus Johannes Slawestorpile. 1482. aastal mainitakse ka mõisa, mille omanikuks oli Hermen Zöge. Paiga tolleaegne nimekuju Hannijoggi püsis kasutusel kuni 1843. aastani, mil see ametlikult Anijaks muudeti.
Zögede perekonna valduses püsis Anija mõis 1671. aastani, pärast mida müüdi see 27 000 hõberubla eest Liivimaa maamarssalile ja arhitektile, kindralmajor Jacob Stael von Holsteinile, kellele kuulus ka naabruses asuv Jõelähtme mõis. Jacob Stael von Holstein sai 1679. aastal duellil surma ja mõis jäi pärijate valdusesse.
1723. aastal sai pärijate kokkuleppel mõisa omanikuks Jacobi poeg Fabian Ernst Stael von Holstein. Isa eeskujul tegutses mees nii sõjalises kui ka rüütelkonna liinis, saavutades kindralmajori aukraadi. Aastatel 1705–1706 oli Holstein Eestimaa rüütelkonna peamees ning hiljem maanõunik. 1710. aastal kirjutas ta Harku mõisas Eestimaa rüütelkonna nimel alla kapitulatsiooniaktile.
1701. aastal abiellus Holstein Võivere mõisast pärit Gertrude Margaretha von Fockiga. Abielust sündis tütar Hedwig Margaretha, kes päris Anija ja Jõelähtme mõisad pärast isa surma 1730. aastal. 1724. aastal toimunud abielu oma sugulase, major Jacob Johann Stael von Holsteiniga, tõi perekonda lisaks Anija ja Jõelähtme mõisatele ka Kääniku ja Undla mõisad.
Jacob Johann Stael von Holstein suri 1755. aastal ning mõisad jäid tema lese valdusesse. Pärast viimase surma 1771. aastal pärisid Anija ja Jõelähtme mõisad nende poeg Fabian Ernst Stael von Holstein juunior. Isa ja vanaisa eeskujul kujunes ka temast oluline kohaliku kultuuriruumi poliitikategelane. Tema ametiteks oli olla meeskohtunik, Tallinna Toomkooli kuraator ning aastatel 1771–1772 ka Eestimaa rüütelkonna peamees. Holstein juuniori ajal suurenesid perekonna valdused veelgi – lisandusid Rummu, Kodasoo ja Päinurme mõisad.
1751. aastal abiellus Fabian Ernst noorem Barbara Helena von Baranoffiga. Abielust sündis neli poega ja kaheksa tütart, kellest mitmed abiellusid tuntud aadlisuguvõsade esindajatega. Pärast Fabian Ernst surma 1772. aastal päris , Rummu ja Kääniku mõisad vanem poeg Karl Gustav Kodasoo ning Anija ja Jõelähtme mõisad noorem poeg Matthias Georg Kodasoo.
1840. aastal pantis Matthias Georg mõlemad mõisad kolmeks aastaks 85 000 hõberubla eest Konstantin Peter Andreas ja Konstantin August von Ungern-Sternbergile. Kaks aastat hiljem loobus Konstantin Peter Andreas oma osalusest ning pandi ja Anija mõisa ainuvaldajaks jäi Konstantin August von Ungern-Sternberg. 1843. aastal muudeti pandileping ostu-müügilepinguks.
1889. aastal, Konstantin August von Ungern-Sternberg suri, päris mõisa tema poeg Arthur Karl Reinhold von Ungern-Sternberg. Mõisa väärtuseks hinnati seejuures 145 550 rubla. 1906. aastal ostis mõisa 250 000 rubla eest Dina Mary Charlotte Elise von Wahl, kellest sai ühtlasi ka mõisa viimane võõrandamiseelne omanik.
Pärast võõrandamist tegutses mõisas aastatel 1921–2002 kool. Tänasel päeval on mõis eraomanduses ning läbinud restaureerimise. Mõisas korraldatakse erinevaid mõisakultuuriga seotud üritusi.
Mõisakompleks
Mõisakompleksi keskme moodustab kahekorruseline klassitsistlikus stiilis kelpkatusega peahoone. Hoone esifassaadi ilmestavad liseenidega liigendus ja stukkornamentidega tahvlid, peasissekäik on kujundatud piduliku keskrisaliidina. Peahoone paikneb kergelt tõusval künkal, mistõttu mõjub hoone vasak tiib näiliselt kõrgemana.
Tagafassaad järgib üldjoontes esifassaadi lahendust, kuid selle vasakul tiival paikneb massiivset rõdu kandev kinnine veranda. Peahoone parema tiivaga liitub hoone põhiteljega nurga all paiknev köögihoone.
Mõisakompleksi ülejäänud hooned paiknevad peahoone vahetus läheduses. Esifassaadi ees asub karjakastell ning kirdenurgas teenijatemaja. Peahoone kõrval paikneb ka kaaristuga ait, teised kõrvalhooned jäävad kaugemale. Peahoone köögipoolses otsas asub ovaalse põhiplaaniga tiik.
Anija mõisa alla kuuluvad karjamõisad Lilli (Lillemois) ja Mullikmäe (Mullikmäggi)
